ariism

  Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel See postitus sai genereeritud Opus 4.7 keelemudeli abil Notion'i keskkonnas. Peamine põhjus muudatuseks oli see, et Gemini 3 ei olnud minu varasemas vestluses enam nõus mulle uusi tekste genereerima. Võimalik, et seal sai vestluse failide limiit täis. Valisin Notion'i keskkonna lihtsalt sellepärast, kuna olin seal parasjagu võtnud kuu-aegse free trial 'i, millega mul oli ligipääs erinevatele põnevatele keelemudelitele. Muidugi mõjutas valikut ka fakt, et Notion'i AI suhtleb ka end ümbritseva keskkonnaga (Notion'i lehed jne). Keelemudeli valik kujunes välja testimise käigus, tegelikult lasin antud...

  Tähelepanu! Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Opus 4.7) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.   Kasutatavus veebis: GOV.UK  ja Booking.com   Kasutatavus on kvaliteediomadus, mis kirjeldab, kui hõlpsasti inimesed liidesega toime tulevad. Jakob Nielsen jagab kasutatavuse viieks komponendiks: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vigade hulk ja kasutaja rahulolu. Ta lisab eraldi mõistena ka utiliteedi ehk küsimuse, kas süsteem üldse pakub seda, mida kasutaja vajab. Veebis on kasutatavus eriti kriitiline, sest kui veebileht on raskesti kasutatav, inimesed lihtsalt lahkuvad. Käesolev postitus too...