Postitused

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

  Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel See postitus sai samuti genereeritud Opus 4.7 keelemudeli abil Notion'i keskkonnas. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid See tekst on samuti genereeritud selle sama agendiga. Agendi juhised pole vahepeal muutunud. Seega on teksti genereerimise protsess taaskord üsna igav, sest sain keelemudelile lihtsalt juhise ette sööta. Täpsem prompt oli järgmine:  "Ülesande kirjeldus on järgmine: ”Vali üks suurematest IT-turvariskide...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

  Tähelepanu! Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Opus 4.7) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.   Lunavara maandamine Mitnicki valemi kaudu   Kevin Mitnickile omistatud populaarne küberturvalisuse heuristika kirjeldab kaitset kolme teguri korrutisena: tehnoloogia × koolitus × reeglid. Kui kasvõi üks tegur on null, on ka kogu tulemus null. Kasutan käesolevas artiklis seda kolmikjaotust analüütilise raamistikuna, et vaadelda ühte tänase päeva kõige laiema mõjuga küberohtu, lunavara (ingl ransomware). ENISA värskeima Euroopa Liidu ohumaastiku ülevaate kohaselt on lunavara endiselt sissetung...
Postita kommentaar
Lisateave

Teistmoodi IT: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

  Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel See postitus sai samuti genereeritud Opus 4.7 keelemudeli abil Notion'i keskkonnas. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Ka selle teksti loomiseks kasutasin ma seda sama agenti, kes varasemalt loodud sai. Selle ja eelneva teksti vahepeal jäid agendi juhised samaks. Sain koheselt anda keelemudelile ülesande juhise ning käsu tekst genereerida. Täpsem prompt oli järgmine:  "Ülesande kirjeldus on järgmine: ”Kujutle end selle valdkonna (IT-tugilahendused) o...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Tähelepanu! Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Opus 4.7) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.   Tugitehnoloogia Eestis: IT või abivahend?   Kui mu töölaual seisaksid kõrvuti tavaline klaviatuur ja punktkirjamonitor, oleks lihtne öelda: üks on IT-vahend, teine on abivahend. Tegelikult ei ole piir nii selge. Tänapäeva ekraanilugeja kasutab samu helikiipe ja samu operatsioonisüsteeme, mis igal teisel arvutil; teisalt aga maksab spetsiaaltarkvara JAWS hinnaklassina sama palju kui keskklassi sülearvuti ning punktkirjamonitor mitu tuhat eurot tükk. Selliste eriseadmete piirhinnad on dokumentee...
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

  Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel See postitus sai genereeritud Opus 4.7 keelemudeli abil Notion'i keskkonnas. Peamine põhjus muudatuseks oli see, et Gemini 3 ei olnud minu varasemas vestluses enam nõus mulle uusi tekste genereerima. Võimalik, et seal sai vestluse failide limiit täis. Valisin Notion'i keskkonna lihtsalt sellepärast, kuna olin seal parasjagu võtnud kuu-aegse free trial 'i, millega mul oli ligipääs erinevatele põnevatele keelemudelitele. Muidugi mõjutas valikut ka fakt, et Notion'i AI suhtleb ka end ümbritseva keskkonnaga (Notion'i lehed jne). Keelemudeli valik kujunes välja testimise käigus, tegelikult lasin antud...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

  Tähelepanu! Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Opus 4.7) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.   Kasutatavus veebis: GOV.UK  ja Booking.com   Kasutatavus on kvaliteediomadus, mis kirjeldab, kui hõlpsasti inimesed liidesega toime tulevad. Jakob Nielsen jagab kasutatavuse viieks komponendiks: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vigade hulk ja kasutaja rahulolu. Ta lisab eraldi mõistena ka utiliteedi ehk küsimuse, kas süsteem üldse pakub seda, mida kasutaja vajab. Veebis on kasutatavus eriti kriitiline, sest kui veebileht on raskesti kasutatav, inimesed lihtsalt lahkuvad. Käesolev postitus too...
Postita kommentaar
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

    Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga  E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel Blogipostituse teksti genereerimiseks sai taaskord valitud Gemini 3. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga  Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Teksti valmimise põhimõte on jätkuvalt sama. Kuigi ülesanne mingeid näiteid ei nõudnud, tahtsin keelemudelilt siiski küsida nõu allikate osas, kuna see on eelnevalt osutunud üsna tõhusaks. Kuna selle nädala teema on otsene jätk eelmise nädala teemale, lasin keelemudelil vaadata ka eelmise nädala allikaid ning võimalusel kasutada midagi ...
Postita kommentaar
Lisateave