Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin
Sissejuhatus
Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.
Valitud keelemudel
Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid
Teksti valmimise põhimõte on jätkuvalt sama. Kuigi ülesanne mingeid näiteid ei nõudnud, tahtsin keelemudelilt siiski küsida nõu allikate osas, kuna see on eelnevalt osutunud üsna tõhusaks. Kuna selle nädala teema on otsene jätk eelmise nädala teemale, lasin keelemudelil vaadata ka eelmise nädala allikaid ning võimalusel kasutada midagi sealt. Täpsem prompt on järgmine:
"Sinu ülesandeks on anda mulle ideid, kuidas ja milliseid allikaid otsida seoses minu ülesandega, mille kirjeldus on järgmine: "Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood); GNU GPL (tugev copyleft); BSD litsents (ilma copyleftita). Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada?". Sinu ülesandeks ei ole ülesande kirjelduses olevatele küsimustele vastata. Kuna antud ülesande teema on otseselt seotud ka eelmise nädala teemaga, vaata üle ka eelmise teema artikklid ning otsi, kas nende seas on nö "asendamatuid" allikaid, mida võiksin kindlasti ka selle ülesande täitmisel kasutada."
Seejärel asusin keelemudeli soovituste põhjal allikaid otsima. Keelemudeli soovitustestes olid seekordki olemas otsingumärksõnad, mille brauserisse kopeerimisel ja otsimisel leidsin sobivad allikad üsna kiiresti.
Kui sobivad artikklid said leitud, andsin keelemudelile prompti tekst valmis kirjutada. Täpsem prompt on järgmine:
"Järgneva ülesande täitmiseks kasuta vaid kaasaantud materjale. Ära kasuta eelmiste tekstide ning üldse selles vestluses esinenud muude allikate faktilist sisu. Teema on järgmine: "Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on vaja valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood); GNU GPL (tugev copyleft); BSD litsents (ilma copyleftita). Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada?". Teksti pikkus võiks jääda sama, mis varem, kuid mitte lühem kui e-posti ja BBSi tekst. Lisa alapeatükkidele pealkirjad ning ka tervele tekstile pealkiri. Lisa ka seekord tekstile sissejuhtatus ja kokkuvõte/lõppsõna. Mida vältida: allikate üksteisele vasturääkimine (see tähendab, et võrdle allikate sisu omavahel), väldi liialdusi, väldi seosetuid ümbersõnastusi, jälgi sõnade tõlkeid ning väldi toorest otsetõlget. Mitte ainult iga peatüki, vaid ka iga lõigu alla jäta sulgudes viited nendele allikatele, mida teksti kirjutamiseks kasutasid. Oluline märkus: kõiki allikaid ei pea kasutama, kui mõni neid suuresti kordab teise sisu. Mainin üle, et hetkel on 2026 aasta märtsikuu, kuid too see välja vaid siis, kui kontekst seda tõesti nõuab."
Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda
Esiteks vaataks ärivaralise litsentsi peatükist lauset: "See mudel on ainuõige valik olukorras, kus Naatanil on näiteks unikaalne algoritm ning ta soovib säilitada oma toote üle täielikku kontrolli ja saladust.". Krishnamurthy artikkel küll kinnitab, et ärivara puhul kaitstakse lähtekoodi kui intellektuaalomandit, kuid tasuks ka mainida seda, et Raymondi sõnul ei taga "saladuste" hoidmine kvaliteeti ega turvalisust. Seega on minu arvates "ainuõige" pisut liiga julge sõna.
Teiseks vaataks ärivaralise litsentsi peatükist lauset: "Kuigi see tagab maksimaalse ärisaladuse kaitse, kaasneb suletud "katedraali" stiilis arendusmudeliga märkimisväärne puudus: arendaja on oma muredega üksi.". Tasuks täpsustada, et see ei puuduta mitte ainult toote arendust, vaid lisaks vastutab arendaja ka toote kasutajatoe pakkumise eest.
Viimaks BSD peatükist lause: "Kolmas alternatiiv on BSD litsents, mis on tuntud kui mitteretsiprookne ehk ilma copyleftita "tee, mis tahad" litsents.". Tekstis oleks võinud mainitud olla ka see, BSD litsents nõuab siiski algsele autorile viitamist.
Millega postituses võiks aga eriti nõustuda
Mulle meeldis lause: "See ei ole pelgalt juriidiline formaalsus, vaid valik, mis määrab otseselt tarkvara leviku ulatuse, arendusmudeli iseloomu ja potentsiaalse ärimudeli.". Lause kirjeldab hästi litsentsimise tegelikku olemust, kuidas tegemist ei ole lihtsalt mingi mõtetu paberimajandusega.
Ka seekord oli olemas põnev võrdlus, nimelt ärivaralist litsentsi ja GNU GPL-i võrreldi omavahel kui "katedraali" ja "turuplatsi", kuigi tegelt on see võrdlus võetud otse Raymondi artikklist.
Mida ma blogipostitust genereerides õppisin
Teksti luues sain täiendavaid teadmisi ärivaralise litsentsi, GNU GPL-i ja BSD litsentsi kohta.
Keelemudeli kasutamise osas õppisin seda, et keelemudel ikkagi väga ei taha allikaid omavahel võrrelda. Ärivaralise litsentsi peatükis on keelemudel kasutanud nii Krishnamurthy kui ka Raymondi artikklit, kuid siiski on sisse tulnud viga "ainuõige valiku" näol.
Kommentaarid
Postita kommentaar