Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin
Sissejuhatus
Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.
Valitud keelemudel
Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid
Tekst ei valminud mitte ühe promptiga, vaid sai lammutatud kolmeks väiksemaks osaks. Esiteks küsisin keelemudelilt seda, millised võiksid siis olla need 3 IT-lahendust. Täpsem prompt on järgmine:
"Vali IT ajaloost: üks IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul; üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi; üks, mis oli piisavalt totter, et küsida: 'mis selle looja peas küll toimus?' "
Nagu blogipostitusest välja tuleb, said nendeks kolmeks IT-lahenduseks olema VisiCalc, Magic Cap ning CueCat. Minu enda kasutajakogemuse põhjal, ei ole Gemini 3 töökindel keelemudel, kui soovid genereerida korralikult viidatud teksti, seega otsustasin nendest kolmest IT-lahendusest jutustavad materjalid ise otsida.
Seejärel andsin keelemudelile prompti tekst valmis kirjutada tuginedes vaid antud allikatele. Täpsem prompt on järgmine:
"Järgneva ülesande täitmiseks kasuta vaid kaasaantud materjale. Kirjuta tekst, mis räägib kolmest teemast: 'IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul: VisiCalc'; 'IT-lahendus, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi: Magic Cap'; 'IT-lahendus, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?": CueCat'. Antud teemad on ka alapealkirjadeks. Iga peatüki pikkus võiks jääda 20-25 tekstirea vahemikku. Kui liiga palju olulist infot jääb peatüki teksti pikkuse piirangu tõttu välja, siis kirjuta siiski pikemalt, kui pole aga rohkemast kirjutada, kirjuta siiski lühemalt. Mitte ainult iga peatüki, vaid ka iga lõigu alla jäta sulgudes viited nendele allikatele, mida teksti kirjutamiseks kasutasid. Oluline märkus: kõiki allikaid ei pea kasutama, kui mõni neid suuresti kordab teise sisu."
Iga lõigu alla viiteid jätta lasin keelemudelil esiteks sellepärast, et teksti sisu õigsust ise kontrollida. Teine mõte selle taga oli see, ehk selline viitamine aitab vähendada neid nn. päkapikke või hallutsinatsioone. Lihtsustatult öeldes oli mul mõte, et: "Lasen keelemudelil igale lõigule lisada viited, et ta veenduks, et kirjutas teksti kaasaantud allikate põhjal".
Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda
1. "See oli esimene elektrooniline tabelarvutusprogramm, mis muutis personaalarvutid mänguasjadest tõsisteks tööriistadeks."
VisiCalc ei olnud päris esimene ridade ja veergudega tabelarvutusprogramm, nagu on mainitud selles blogipostituses viidatud allikas. Allikas ütleb, et VisiCalc-i ei teinud eriliseks mitte see, et ta oleks olnud esimene tabelarvutusprogramm, vaid hoopis teised asjad, näiteks interaktiivsus WYSIWYG viisil, valemid ja kättesaadavus tänu sellele, et seda sai kasutada taskukohase koduarvuti peal. Samas selle viidatud allika sisu väidab, et VisiCalc oli esimene tabelarvutusprogramm, kust LLM sellise info tõenäoliselt ka sai.
2. "Programmi looja Dan Bricklin sai inspiratsiooni Harvardi ärikoolis õppides, vaadates professorit tahvlil andmeid kustutamas ja uuesti arvutamas."
Minu arvates pole see fakt otseselt vale, pigem pisut eksitav ümbersõnastus. Postituses viidatud allikas on mainitud, et Dan Bricklin lihtsalt unistas tunnis, professorist ega tahvlist seal juttu ei ole.
3. "Lisaks tekitas seade privaatsusskandaali, kuna see kogus andmeid kasutajate skaneerimisharjumuste kohta ja häkkerid said kergesti ligi 100 000 kasutaja isikuandmetele."
See fakt ei ole samuti otseselt vale, häkkerid tõesti said ligi 100 000 kasutaja isikuandmetele, kuid see fakt vajab pisut konteksti. Ühes viidatud allikas on öeldud, et häkkerite eesmärgiks ei olnud mitte isikuandmete kättesaamine, vaid kirjutada tarkvara, mis lubaks CueCati kasutada ilma seda registreerimata.
4. "Hoolimata sellest, et CueCat sai sadu miljoneid dollareid investeeringuid sellistelt gigantidelt nagu Coca-Cola, kukkus see kolinal läbi."
Öelda, et "CueCat sai sadu miljoneid dollareid investeeringuid" on liialdus. Viidatud allikas mainitud investeeringud on kokku vaid 105.5 miljonit dollarit.
Millega postituses võiks aga eriti nõustuda
Kuigi sama lause esimeses pooles esineb faktiviga, nõustun vägagi, et VisiCalc muutis arvutid "mänguasjadest tõsisteks tööriistadeks". VisiCalc muutis arvutit atraktiivseks ka lihtinimesele ning oli otsene ajend, miks IBM oma PC-ga kiirustas.
Keelemudel tõi minu arvates hea võrdluse, et Telescript oli kontseptsioon, mis sarnaneb tänapäevastele pilveteenustele ja äppidele. Üks allikatest tõesti kirjeldab Telescript'i kui "serveritega suhtlevaid rakendusi", mis tõesti jätab pisut mulje tänapäevastest pilveteenustele ja äppidele.
Samuti tooksin välja CueCat'i peatüki teise lõigu. Minu arvates annab keelemudel selles lõigus väga hästi edasi CueCat'i konseptsiooni absurdsuse.
Mida ma blogipostitust genereerides õppisin
Peamiselt õppisin postitust luues seda, mis asjad need kolm IT-lahendust täpsemalt olid. Varasemalt olin teadlik vaid VisiCalc'ist, kuid siiski tähendasin ma alles nüüd, kui äratuntav VisiCalc on, võrreldes seda tänapäevaste tabelarvutusprogrammidega. Samuti olin ka mina eelnevalt arvanud, et VisiCalc oli kõige esimene tabelarvutusprogramm.
Seoses keelemudeli kasutamisega teksti loomiseks õppisin ma seda, et kui lasta keelemudelil kirjutada tekst etteantud materjalide põhjal, on tal üsna ükskõik sellest, kui faktid üksteisele vastu räägivad. Seda näitas hästi see, kuidas keelemudel kindlameelselt väitis, et VisiCalc oli esimene tabelarvutusprogramm, kuigi üks seitsmest allikast räägib täpselt sellest, kuidas VisiCalc seda pole.
Kommentaarid
Postita kommentaar