ariism

  Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel See postitus sai samuti genereeritud Opus 4.7 keelemudeli abil Notion'i keskkonnas. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid See tekst on samuti genereeritud selle sama agendiga. Agendi juhised pole vahepeal muutunud. Seega on teksti genereerimise protsess taaskord üsna igav, sest sain keelemudelile lihtsalt juhise ette sööta. Täpsem prompt oli järgmine:  "Ülesande kirjeldus on järgmine: ”Vali üks suurematest IT-turvariskide...

  Tähelepanu! Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Opus 4.7) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.   Lunavara maandamine Mitnicki valemi kaudu   Kevin Mitnickile omistatud populaarne küberturvalisuse heuristika kirjeldab kaitset kolme teguri korrutisena: tehnoloogia × koolitus × reeglid. Kui kasvõi üks tegur on null, on ka kogu tulemus null. Kasutan käesolevas artiklis seda kolmikjaotust analüütilise raamistikuna, et vaadelda ühte tänase päeva kõige laiema mõjuga küberohtu, lunavara (ingl ransomware). ENISA värskeima Euroopa Liidu ohumaastiku ülevaate kohaselt on lunavara endiselt sissetung...

  Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel See postitus sai samuti genereeritud Opus 4.7 keelemudeli abil Notion'i keskkonnas. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Ka selle teksti loomiseks kasutasin ma seda sama agenti, kes varasemalt loodud sai. Selle ja eelneva teksti vahepeal jäid agendi juhised samaks. Sain koheselt anda keelemudelile ülesande juhise ning käsu tekst genereerida. Täpsem prompt oli järgmine:  "Ülesande kirjeldus on järgmine: ”Kujutle end selle valdkonna (IT-tugilahendused) o...

Tähelepanu! Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Opus 4.7) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.   Tugitehnoloogia Eestis: IT või abivahend?   Kui mu töölaual seisaksid kõrvuti tavaline klaviatuur ja punktkirjamonitor, oleks lihtne öelda: üks on IT-vahend, teine on abivahend. Tegelikult ei ole piir nii selge. Tänapäeva ekraanilugeja kasutab samu helikiipe ja samu operatsioonisüsteeme, mis igal teisel arvutil; teisalt aga maksab spetsiaaltarkvara JAWS hinnaklassina sama palju kui keskklassi sülearvuti ning punktkirjamonitor mitu tuhat eurot tükk. Selliste eriseadmete piirhinnad on dokumentee...