Teistmoodi IT: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin
Sissejuhatus
Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.
Valitud keelemudel
Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid
"Ülesande kirjeldus on järgmine: ”Kujutle end selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust (rohkem IT - sarnaselt ketaste, klaviatuuride ja kuvaritega) või erivajadusega inimese abivahendit (nagu kuuldeaparaat või ratastool; võib ka küsida, kas see on sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni- või hoopis mõne muu ministeeriumi teema)? Kas, kui palju ja kuidas peaks selle soetamist rahastama (arvestades mitmete lahenduste päris kõrgeid hindu)? Võib ka tuua paralleele teiste riikide kogemustest. Kirjuta sellest ajaveebis.”. Loo selle kirjelduse põhjal blogipostituse tekst."
Selle prompti peale esitas keelemudel mulle seekordki ootuspäraselt oma plaani teksti osas ning kasutatavad allikad ning küsis minult, kas need sobivad. Vastasin "Jah" ning keelemudel genereeris lõpliku teksti.
Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda
Taaskord ühtegi tõsist faktiviga silma ei hakanud. Küll aga esines üks koht, kus keelemudel on saanud oma andmed mujalt, kui viidatud allikatest. Nimelt see lause: "Tänapäeva ekraanilugeja kasutab samu helikiipe ja samu operatsioonisüsteeme, mis igal teisel arvutil; teisalt aga maksab spetsiaaltarkvara JAWS hinnaklassina sama palju kui keskklassi sülearvuti ning punktkirjamonitor mitu tuhat eurot tükk.". JAWS-i ja punktkirjamonitori hind otseselt üheski allikas tegelikult ei kajastu. SKA 2025 aasta abivahendite teadmikus on dokumenteeritud vaid eriseadmete piirhinnad, mis on ka keelemudeli genereeritud tekstis öeldud.
Pisut eksitav on lause: "Meie süsteem hüvitab vahendi soetuse, kuid eluaegse kasutuse jooksvad kulud jäävad sageli pere kanda.". SKA 2025 aasta abivahendite teadmiku alusel hüvitatakse siiski mõningaid jooksvaid kulusid, näiteks on hüvitatud proteeside hooldus/remont ja ratastooli rehvide/rataste hooldus/remont.
Samuti esines paar eksitava sõnastusega lauset. Esiteks lause: "Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa on 2025. aastal arutanud nende kahe süsteemi tihedamat liidestamist, et kasutaja näeks oma andmeid ühtsemas digivaates.". Lause loob mulje, nagu oleksid toimunud kahepoolne läbirääkimine, mida tegelikult toimunud ei ole, on toimunud hoopis ühepoolne kavatsuse kooskõlastusele saatmine.
Millega postituses võiks aga eriti nõustuda
Jäid silma sellised kaks laused: "Riigi tellitud eestikeelne kõnesüntees vähendaks JAWS-i ja sarnaste kommertstoodete vajadust märgatavalt. Selle hind, mis on minu hinnangul mõne arendaja-aasta tasemel jooksev rahastus, on tõenäoliselt murdosa sellest, mida kulub praegu individuaalsetele litsentsihüvitistele.". Keelemudel on leidnud probleemile majanduslikul ratsionaalse lahenduse, mis mulle meeldis.
Mida ma blogipostitust genereerides õppisin
Sain uusi teadmisi tugitehnoloogiate ning nende soetamise ja kasutamise hüvitiste kohta. Kuna ise ei ole varem selliste tehnoloogiate kohta uurinud, siis varasemad teadmised olid puudulikud.
Keelemudeli kasutuse koha pealt palju õppida ei olnud, kuna agendi edasiarendust ma ei teinud.
Kommentaarid
Postita kommentaar