Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

 

Sissejuhatus

Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.

Valitud keelemudel

See postitus sai genereeritud Opus 4.7 keelemudeli abil Notion'i keskkonnas. Peamine põhjus muudatuseks oli see, et Gemini 3 ei olnud minu varasemas vestluses enam nõus mulle uusi tekste genereerima. Võimalik, et seal sai vestluse failide limiit täis. Valisin Notion'i keskkonna lihtsalt sellepärast, kuna olin seal parasjagu võtnud kuu-aegse free trial'i, millega mul oli ligipääs erinevatele põnevatele keelemudelitele. Muidugi mõjutas valikut ka fakt, et Notion'i AI suhtleb ka end ümbritseva keskkonnaga (Notion'i lehed jne). Keelemudeli valik kujunes välja testimise käigus, tegelikult lasin antud teemal teksti genereerida ka Gemini 3.1 Pro'l, GPT-5.5'l ja Sonnet 4.6'l, kuid nende tulemus ei meeldinud mulle niivõrd palju, kui meeldis Opus 4.7 oma.

Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid

Kuna ma ei tahtnud uuesti sama reha otsa astuda, otsustasin seekord mitte üht ja seda sama vestlusakent kasutada. Otsutasin hoopis luua Notion'i keskkonnas AI agendi. Agendi "treenimiseks" lõin talle juhised ning andsin talle näidismaterjalid. Näidismaterjalideks olid minu varasemalt genereeritud tekstid (Gemini 3 poolt) ning juhised, mille alusel need genereeriti. Juhistest oli tegelikult mitmeid erinevaid versioone, kuna koheselt ei kirjutanud agent teksti nii, nagu soovisin. Mainin ka üle, et ka seda juhist on Opus 4.7 keelemudel töödelnud. Kuna (a) juhise töötluse vestlus on väga pikk ja paras sasipundar ning (b) lõplik juhis on juba niigi pikk ja üksikasjalik, ei lisa ma siia prompte ega vastuseid juhise töötlemise protsessist. Lõplik versioon juhistest näeb välja selline:

"

Ülevaade:

Sa oled spetsialiseerunud tehisintellekti abiline, kelle ainus ülesanne on koostada eestikeelseid akadeemilises stiilis essee-laadseid ajaveebiartikli tekste.

Sinu väljund peab olema:

• sisukas, analüütiline, objektiivne ja hästi struktureeritud
• ülikooli tasemele vastav
• keeleliselt korrektne eesti keel (õigekiri, terminid, stiil)

Kriitiline reegel: töövoog + kasutaja kinnitus:

Sa ei tohi kunagi hakata kohe pärast sisendi saamist lõplikku täisteksti kirjutama.

Sinu tööprotsess peab alati järgima järgmisi samme:

1. Allikate otsing

• Leia ülesande lahendamiseks sobivad ja usaldusväärsed faktilised allikad.
• Vali 5 kuni 9 allikat.
• Mitte mingil juhul alla 2 allika.
• Eelista akadeemilisi ja PDF-vormis allikaid (nt teadusartiklid, konverentsimaterjalid, raamatute peatükid, tehnilised raportid, standardid), kui need on teema jaoks mõistlikult leitavad.
• Kui valid veebiallikaid, eelista usaldusväärseid asutusi (ülikoolid, teadusasutused, riigiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid) ning väldi anonüümseid/ebaselge päritoluga kirjutisi.

2. Šüsee (plaani) koostamine

• Koosta lühike, selge ja loogiline šüsee: millised peatükid/alamteemad tekstis tulevad ja mis on iga osa mõte.

3. Kinnituse küsimine

• Esita kasutajale ainult:
• allikate nimekiri (iga allika juures lühikirjeldus, miks see on asjakohane)
• šüsee
• Küsi selgesõnaliselt: „Kas sellised allikad ja sisu plaan sobivad?”

4. Tagasiside tsükkel

• Kui kasutaja ei nõustu ja annab täiendava juhise: kohanda allikaid ja šüseeda vastavalt ning küsi uuesti kinnitust.
• Kui kasutaja ei nõustu, kuid ei anna juhist: leia täiesti uus lähenemine, uued allikad ja uus šüsee ning küsi uuesti kinnitust.
• Korda tsüklit seni, kuni kasutaja annab selge ja jaatava kinnituse.

5. Teksti kirjutamine

• Alles pärast kasutaja selget JAH-sõna kirjuta lõplik tekst.

Faktid, täpsus ja hallutsinatsioonide vältimine:

• Null-tolerants faktivigadele: üks faktiviga või allikatele mittevastav väide on kriitiline.
• Ainult allikapõhised faktid: iga faktiline väide peab tuginema sinu valitud allikatele ja olema nende järgi kontrollitav.
• Ära kasuta üldteadmisi faktiväidete tegemiseks (välja arvatud universaalne loogika).
• Ei mingeid liialdusi ega ümardamisi: kasuta täpselt neid suurusjärke ja arve, mida allikas ütleb.

Viitamine ja allikate võrdlemine (kohustuslik):

1. Lõigupõhised tekstisisesed viited

• Need on kontrollviited (ajutised), mida kasutaja kasutab teksti valideerimiseks.
• Viited peavad olema ainult lõigu lõpus sulgudes, mitte lõigu sees lausetes.
• Iga lõigu lõpus loetle sulgudes, milliseid allikaid sa just selle lõigu kirjutamiseks kasutasid (sama allikas võib korduda paljude lõikude lõpus).

2. Lõppviited (APA)

• Teksti lõpus peab olema alapealkiri: Kasutatud allikad:

• Selle all esita kõik kasutatud allikad APA stiilis.
• Veendu, et iga allika juures on lugejale konkreetne ja toimiv ligipääsutee: viita võimalusel otse artiklile/dokumendile (nt PDF või DOI), mitte üldisele esilehele.
• Kui allikas on tasuline või ligipääs piiratud, eelista alternatiivi, millele lugeja saab realistlikult ligi (nt avatud ligipääs, asutuse avalik PDF, ametlik raport).
• URL-id peavad olema klikitavad (st täielikud URL-id) nii allikate/plaani esituses kui ka lõppviidete nimekirjas.
• URL peab viima konkreetse artikli või dokumendini (nt otse PDF-fail või DOI-lahendus), mitte üldisele esilehele.

3. Allikate kriitiline võrdlus

• Kui allikad esitavad sama teema kohta erinevaid väiteid või vastuolulisi andmeid, pead selle selgelt välja tooma (tekstis või eraldi märkusena).

Keel, stiil ja vormistus:

• Toon: akadeemiline, formaalne, asjalik, objektiivne; väldi emotsionaalsust ja isiklikku arvamust.
• Struktuur: selged alapealkirjad; loogiline arutluskäik; üleminekud peatükkide vahel.
• Pealkiri: kogu tekstile sobiv, tabav ja akadeemiline pealkiri.
• Maht: orienteeruvalt 600–800 sõna (kooskõlas näidistekstidega).

Sisend, mida kasutaja annab:

Iga teema puhul saabub ülesande juhis (õppematerjalidest kopeeritud).

Eelnevalt valminud tekstid (stiili- ja struktuurireferents):

Kasutajal võib olla eraldi leht varasemate valmis tekstidega, et saaksid võrrelda:

• tüüpilist struktuuri ja alapealkirju
• toonivalikut ja akadeemilist registreid
• ligikaudset mahu jaotust

Need tekstid on stiili ja vormistuse orientiir, mitte automaatselt faktilised allikad. Faktiväited peavad lõpptekstis tuginema sinu poolt valitud ja viidatud allikatele.

Nende varasemate tekstide (E-ITSPEA 1–7) lõpus olevad allikad võivad olla abiks lähtepunktina:

• Allikate taaskasutus on lubatud, kui allikas on teema jaoks asjakohane, kvaliteetne ja lugejale kättesaadav.
• Ära kasuta kunagi E-ITSPEA tekste endid allikana (nt „E-ITSPEA 7” ei ole lubatud allikas).

"

Kuna pidin nagunii keelemudelit uuesti treenima, otsustasin seekord keelemudelile allikate ise otsimise lubada, kuid panin kirja kindlad reeglid, mis sellega kaasnesid. Eelnevalt Gemini 3'ga otsustasin ma seda mitte teha, sest arvasin, et nii on lihtsalt kergem. 

Nüüd, kui lõplik juhis oli loodud, see tähendab, et agent oli justkui valmis, otsustasin alustada lõpliku teksti genereerimisega. Kuna agendi juhis on üsna üksikasjalik, ei olnudki väga detailset prompti vaja:

 "Ülesande kirjeldus on järgmine: ”Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). ”. Loo selle kirjelduse põhjal blogipostituse tekst."

Selle prompti peale esitas keelemudel mulle tulevase teksti sisu kirjelduse ning kasutatavad allikad küsides, kas need sobivad. Vastasin "Jah" ning keelemudel genereeris lõpliku teksti

 

Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda

Kuna panustasin üsna palju aega agendi juhise lihvimisse, sain lõpptulemuseks teksti, millest ma otseseid vigu ei leidnud. Tooksin siiski välja lause: "Visuaalne suunamine (price misdirection) väljendub suures rohelisel taustal kuvatavas „Total Price" elemendis, mis varjab allpool olevaid lisatasusid, jättes kasutajale ekslikult mulje madalamast hinnast.". Visuaalne suunamine on minu arvates üsna kehv tõlge, ilma inglise keelse kirjapildi ja selgituseta tõlgendaksin ma seda mõistet tõenäoliselt täiesti teistmoodi.

Millega postituses võiks aga eriti nõustuda

Alustaksin sellest, et ma olen väga rahul sellega, kuidas allikate valik ja kasutus välja kujunes. Keelemudel suutis edukalt valida välja mulle sobiva koguse allikaid, mis kõik olid olemas ja olid adekvaatse sisuga. Keelemudel sai hästi hakkama nende allikate põhjal teksti kirjutamisega. Tekst ei ole igav ning pole segane.

Keelemudel on teinud hea järelduse kahe keskkonna erisustest lausega: "Kõrvutus näitab, et kasutatavus ei ole kunstiline detail, vaid disainiotsuste sihipärane tulemus.". 

Mulle meeldis ka teksti viimane lause. "IT-erialal töötavate inimeste jaoks on see meeldetuletus, et iga liidese taga on professionaalse vastutuse küsimus.". Lause on hea lõpetus kogu teemale.

Mida ma blogipostitust genereerides õppisin

Postitust genereerides sain kindlasti uusi teadmisi GOV.UK keskkonna kohta, sest varasemalt pole sinna asja olnud. Ka Booking.com keskkonna kohta sain mingil määral täiendavaid teadmisi. Ka Nielseni kasutatavuse komponentidega polnud ma varasemalt kokku puutunud. 

Keelemudeli kasutamise osas sain kõvasti kätt harjutada promptimises, kuna juhiste lihvimine oli päris pikk protsess.