E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

 

Tähelepanu! 

Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel.

Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.


IT-ajaloo kolm nägu: Revolutsioon, enneaegne geenius ja täielik segadus


IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul: VisiCalc


VisiCalc, mis tuli müügile 24. oktoobril 1979, on tehnoloogiaajaloos märgiline sündmus, mida on võrreldud iPhone'i esitlemisega. See oli esimene elektrooniline tabelarvutusprogramm, mis muutis personaalarvutid mänguasjadest tõsisteks tööriistadeks. Enne VisiCalci tähendas finantsprognoosimine suuri paberpoognaid, kus ühe numbri muutmine nõudis tundidepikkust käsitsi ümberarvutamist. VisiCalc automatiseeris selle protsessi, võimaldades kasutajatel koheselt näha, kuidas näiteks 5%-line hinnatõus mõjutab ettevõtte tulu.

Programmi looja Dan Bricklin sai inspiratsiooni Harvardi ärikoolis õppides, vaadates professorit tahvlil andmeid kustutamas ja uuesti arvutamas. Koos Bob Frankstoniga töötati välja lahendus, mis oli optimeeritud mahtuma Apple II piiratud mällu. VisiCalci edu oli nii suur, et inimesed ostsid kalleid arvuteid ainuüksi selleks, et seda programmi kasutada. See pani aluse tarkvaratööstusele, kus rakendus ("killer app") dikteerib riistvara edu, ning see oli otseseks ajendiks IBM-ile oma personaalarvutiga kiiresti turule tulla.

Kuigi hiljem tulid turule konkurendid nagu Lotus 1-2-3 ja Excel, peetakse just VisiCalci esimeseks "elektrooniliseks tabelarvutuseks", sest see järgis pabertabelite loogikat viisil, mida varasemad ridade ja tulpade tabuleerimisprogrammid ei teinud. See tutvustas kontseptsioone, mida kasutame tänapäevani, näiteks interaktiivne ekraan, kus tulemused uuenevad reaalajas. VisiCalc ei olnud lihtsalt edasiarendus, vaid fundamentaalne hüpe, mis demokratiseeris finantsanalüüsi ja tõi arvutid igale töölauale.


IT-lahendus, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi: Magic Cap


1990ndate alguses sündinud Apple'i tütarettevõte General Magic üritas luua tulevikku, kus kõigil on taskus nutikas kommunikaator. Nende operatsioonisüsteem Magic Cap kasutas skeuomorfset disaini, kus kasutajaliides sarnanes füüsilise kontoriga: ekraanil oli kirjutuslaud, telefon, kalender ja isegi ukse taga asuv postkast. See pidi olema intuitiivne viis hallata e-posti, fakse ja märkmeid seadmes, mida sai kõikjale kaasa võtta.

Magic Cap tutvustas revolutsioonilist keelt Telescript, mis võimaldas tarkvaralistel agentidel võrgus liikuda ja kasutaja eest toiminguid teha, näiteks otsida odavaid lennupileteid. See oli kontseptsioon, mis sarnaneb tänapäevastele pilveteenustele ja äppidele. General Magic partneriteks olid hiidettevõtted nagu Sony, Motorola ja AT&T, kes plaanisid süsteemi kasutada oma uutes pihuseadmetes. Visioon oli grandioosne – luua seade, milleta inimesed ei suuda elada. 

Põrumise põhjus oli aga selles, et tehnoloogia oli ajast liiga kaugel ees: riistvara oli kohmakas, ekraanid kehva resolutsiooniga ja mobiilne andmeside tol ajal peaaegu puudus. Lisaks jäi General Magic märkamatuks World Wide Web'i kiire tõus, mis muutis nende suletud võrgulahendused vananenuks. Kuigi ettevõte läks pankrotti, sündisid sealt ideed ja meeskonnad, kes hiljem lõid iPhone’i ja Androidi. Magic Cap oli vundament kaasaegsele nutimaailmale, kuid hääbus liiga varajase saabumise tõttu.


IT-lahendus, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?": CueCat


Sajandivahetuse paiku tuli Dallasest pärit ettevõte Digital:Convergence välja seadmega CueCat – kassi kujuga vöötkoodilugejaga, mis ühendati arvuti külge. Idee oli "ühendada vana ja uus meedia": kasutajad pidid ajakirjades või reklaamides olevaid koode skaneerima, et brauser avaks automaatselt vastava veebilehe. Ettevõte jagas miljoneid seadmeid tasuta läbi partnerite nagu RadioShack ja Forbes, lootes meelitada inimesi reklaamidele "klikkima" füüsilises maailmas. 

CueCat osutus aga täielikuks katastroofiks, sest see pakkus keerulist lahendust probleemile, mida keegi ei kogenud. Miks peaks keegi tahtma ajakirja lugedes olla juhtmega arvuti küljes kinni, et vältida lühikese veebiaadressi trükkimist? See oli ebamugav protsess, mis nõudis kasutajalt liiga palju pingutust ilma nähtava kasuta. Lisaks tekitas seade privaatsusskandaali, kuna see kogus andmeid kasutajate skaneerimisharjumuste kohta ja häkkerid said kergesti ligi 100 000 kasutaja isikuandmetele.

Hoolimata sellest, et CueCat sai sadu miljoneid dollareid investeeringuid sellistelt gigantidelt nagu Coca-Cola, kukkus see kolinal läbi. See jääb ajalukku kui näide boardroom-müügioskustest, kus juhtidel õnnestus maha müüa absurdne kontseptsioon, mis eiras täielikult lõppkasutaja vajadusi. CueCat oli lahendus, mis sündis usust, et inimesed tahavad skaneerida oma elutuba, kuid tegelikkuses jäid need seadmed sahtlitesse tolmu koguma.


Kasutatud allikad:


1. Bricklin, D. (s.a). Was VisiCalc the "first" spreadsheet? Dan Bricklin (isiklik veebileht). 
http://www.bricklin.com/firstspreadsheetquestion.htm

2. Frankston, B. (2003). Implementing VisiCalc. Bob Frankston (isiklik veebileht). 
https://rmf.vc/ImplementingVisiCalc

3. Marsh, A. (2021). In 1989, General Magic Saw the Future of Smartphones. IEEE Spectrum. 
https://spectrum.ieee.org/general-magic-motorola-envoy

4. McLellan, P. (2019). 40 Years Ago, "Spreadsheet" Didn't Mean Excel, It Meant VisiCalc. Cadence. 
https://community.cadence.com/cadence_blogs_8/b/breakfast-bytes/posts/visicalc

5. Rosenberg, S. (2001). CueCatastrophe. Salon. 
https://www.salon.com/2001/07/11/cue_cat/

6. Slater, M. (1994). General Magic Unveils Magic Cap OS. Microprocessor Report. 
https://websrv.cecs.uci.edu/~papers/mpr/MPR/ARTICLES/080102.pdf

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Tähelepanu!  Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole. Internet enne veebi: e-posti võidukäik ja kadunud BBS-ajastu E-post: aastakümnete pikkune järjepidevus E-posti tehniline areng algas 1960. aastatel suurarvutite (mainframe) ajastul, kuid olulise tõuke võrgupõhiseks suhtluseks andis 1971. aasta juulis Dick Watsoni koostatud dokument RFC-196. Watson pakkus välja „postkasti protokolli“, mis oli esialgu mõeldud failide levitamiseks ARPANET-i kaudu ja nende suunamiseks otse teletüüp-printeritele. Ray Tomlinson pidas seda lahendust liiga keeruliseks ning pakk...
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

    Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga  E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel Blogipostituse teksti genereerimiseks sai taaskord valitud Gemini 3. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga  Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Teksti valmimise põhimõte on jätkuvalt sama. Kuigi ülesanne mingeid näiteid ei nõudnud, tahtsin keelemudelilt siiski küsida nõu allikate osas, kuna see on eelnevalt osutunud üsna tõhusaks. Kuna selle nädala teema on otsene jätk eelmise nädala teemale, lasin keelemudelil vaadata ka eelmise nädala allikaid ning võimalusel kasutada midagi ...
Lisateave