Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2026 postitused

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

    Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga  E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel Blogipostituse teksti genereerimiseks sai taaskord valitud Gemini 3. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga  Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Teksti valmimise põhimõte on jätkuvalt sama. Kuigi ülesanne mingeid näiteid ei nõudnud, tahtsin keelemudelilt siiski küsida nõu allikate osas, kuna see on eelnevalt osutunud üsna tõhusaks. Kuna selle nädala teema on otsene jätk eelmise nädala teemale, lasin keelemudelil vaadata ka eelmise nädala allikaid ning võimalusel kasutada midagi ...

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Tähelepanu!  Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole. Naatan Nohiku litsentsivalik: tarkvara tuleviku ja ärimudeli kujundamine Tarkvaraprojekti käivitamisel on litsentsi valik üks fundamentaalsemaid strateegilisi otsuseid, millega  arendaja silmitsi seisab. See ei ole pelgalt juriidiline formaalsus, vaid valik, mis määrab otseselt  tarkvara leviku ulatuse, arendusmudeli iseloomu ja potentsiaalse ärimudeli. Kui Naatan Nohik kaalub  oma uue tarkvaraprojekti litsentsimist, on tal laias laastus valida kolme põhimõtteliselt erineva tee  vahel: tradits...

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

   Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel Blogipostituse teksti genereerimiseks sai taaskord valitud Gemini 3. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga  Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Teksti valmimise põhimõtte pole eelmise nädalaga võrreldes muutunud. Esmalt lasin keelemudelil valida kaks ülesande juhisele vastavat WIPO komponenti, täpsem prompt on järgmine: "Vali kaks WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents...), millest üht pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja teist tuleks...

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Tähelepanu!  Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole. Intellektuaalomandi mudelite teelahkmed: litsentside võidukäik ja patendisüsteemi kriis Tehnoloogiad ja teadmised levivad globaalselt kiiremini kui kunagi varem. Selles kiires arengus mängivad kriitilist rolli intellektuaalomandi süsteemid, mis kujundavad tehnoloogia leviku tempot ja suunda. Keskne küsimus on, kuidas tasakaalustada innovatsiooni soodustamist ja teadmiste vaba liikumist. Analüüsides Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) mudeli erinevaid komponente, joonistub selgelt v...

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

  Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga  E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel Blogipostituse teksti genereerimiseks sai taaskord valitud Gemini 3. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga  Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Teksti valmimise põhimõtte on jäädavalt üsna sama. Esmalt lasin keelemudelil valida kaks ülesande juhisele vastavat netiketikäsku, täpsem prompt on järgmine: "Vali kaks V. Shea netiketikäsku: üks, mis on tänapäeval sama tähtis kui 1990-ndatel (või isegi tähtsamam kui enne, uute aspektide lisandumise tõttu) üks, mis on tänaseks oma tähtsuse (täiesti võ...

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Tähelepanu!  Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole. Netiketi uuestisünd: inimlikkus ja tähelepanu 2026. aasta digidžunglis Virginia Shea poolt 1990ndatel kirja pandud netiketi põhireeglid on loodud ajastul, mil küberruumi kultuur oli alles kujunemas. Netiketti defineeritakse kui käitumisreeglite kogumit, mis on vajalik viisakaks ja nõuetekohaseks sotsiaalseks läbikäimiseks võrgus. See aitab uutel kasutajatel vältida sotsiaalseid eksimusi, mis tekivad kergesti, kuna arvutivahendatud suhtluses on lihtne unustada, et ekraanil olevate sümbolite taga on tegel...

Info- ja võrguühiskond: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

    Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel Blogipostituse teksti genereerimiseks sai taaskord valitud Gemini 3. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga  Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Teksti valmimine toimus täpselt samal põhimõttel, mis eelmine kordki, lihtsalt seekord ei olnud keelemudelilt vaja näiteid küsida. Seega oli esimene samm teksti genereerimiseks allikate otsimine. Analüüsi ajaveebiartiklis, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) eesp...

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Tähelepanu!  Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole. Digitaalne suveräänsus andmehõive ajastul: Eesti e-riigi väljakutsed Jälgimiskapitalism tähistab majanduslikku korda, kus inimkogemust kasutatakse tasuta toorainena, et ammutada andmeid käitumuslikeks ennustusteks ja suunamiseks. See süsteem püüab asendada määramatust regulaarsusega, kusjuures andmete kogumine on muutunud keskseks äristrateegiaks, mis võib pärssida innovatsiooni ja ettevõtlust. Sellega kaasnevad digiaedikud ehk suletud ökosüsteemid, kus suured tehnoloogiaplatvormid saavutavad turul domi...