E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus


Tähelepanu! 

Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel.

Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.


Naatan Nohiku litsentsivalik: tarkvara tuleviku ja ärimudeli kujundamine


Tarkvaraprojekti käivitamisel on litsentsi valik üks fundamentaalsemaid strateegilisi otsuseid, millega 
arendaja silmitsi seisab. See ei ole pelgalt juriidiline formaalsus, vaid valik, mis määrab otseselt 
tarkvara leviku ulatuse, arendusmudeli iseloomu ja potentsiaalse ärimudeli. Kui Naatan Nohik kaalub 
oma uue tarkvaraprojekti litsentsimist, on tal laias laastus valida kolme põhimõtteliselt erineva tee 
vahel: traditsiooniline suletud lähtekoodiga ärivaraline litsents, vabadust ja jagamist nõudev tugev 
copyleft ning paindlikkust pakkuv lubav litsents. Igal variandil on oma kindlad eelised ja varjuküljed, 
mis sõltuvad otseselt arendaja eesmärkidest.


Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) 


Naatani esimene valik on ärivaraline litsents (EULA), mille puhul lähtekood on rangelt suletud ja 
kaitstud kui ettevõtte intellektuaalomand. See mudel on ainuõige valik olukorras, kus Naatanil on 
näiteks unikaalne algoritm ning ta soovib säilitada oma toote üle täielikku kontrolli ja saladust. Siin 
peab ta äriliselt otsustama, kas ta soovib tulu teenida litsentside (tarkvarakoopiate) müügiga või 
pakkuda koodi baasil hoopis teenust. Kuigi see tagab maksimaalse ärisaladuse kaitse, kaasneb 
suletud "katedraali" stiilis arendusmudeliga märkimisväärne puudus: arendaja on oma muredega 
üksi. Kuna lähtekood pole avalik, ei saa Naatan loota ülemaailmse kasutajaskonna tasuta abile 
veaparandustel ega uute funktsioonide lisamisel. See tähendab, et absoluutselt kõik tootearenduse, 
testimise ja hooldamisega seotud kulud jäävad tema enda kanda.


GNU GPL (Tugev copyleft)


Juhul kui Naatani peamiseks ideoloogiliseks eesmärgiks on tagada, et tema loodud kood jääks 
igavesti vabaks ja kõigile kättesaadavaks, peaks ta valima GNU GPL-i (General Public License). See on tugeva copyleftiga litsents, mis kujutab endast nutikat juriidilist lahendust: see kohustab igaüht, kes 
tarkvara muudab ja edasi levitab, avaldama ka oma parandused ja lisandused täpselt sama vaba 
litsentsi all. Peamine eelis on võimas sünergia ja koostöö – tarkvara ümber koguneb "turuplatsi" 
(bazaar) loogikal toimiv kogukond, kus paljud silmapaarid aitavad koodi testida ning parandada, 
muutes arendusprotsessi kiiremaks ja robustsemaks. Samas on sellel mudelil ärilises vaates oluline 
puudus. Paljud suured korporatsioonid ja kommertsarendajad pelgavad GPL-i, sest selle ranged 
nõuded ei võimalda koodi hõlpsalt integreerida suletud toodetesse – ettevõtted ei soovi oma 
ärisaladusi ja suletud tarkvara sisu avalikkusega jagada.

BSD litsents (Ilma copyleftita)


Kolmas alternatiiv on BSD litsents, mis on tuntud kui mitteretsiprookne ehk ilma copyleftita "tee, mis 
tahad" litsents. Selle litsentsi suurimaks eeliseks on maksimaalne atraktiivsus äriettevõtetele. Kuna 
BSD ei nõua edasiarenduste avalikustamist, on see ideaalne viis oma koodi maksimaalseks 
levitamiseks; teised arendajad saavad Naatani koodi vabalt võtta, modifitseerida ning oma suletud 
lähtekoodiga toodete sisse integreerida. Kuid just siin peitub ka mudeli kõige valusam puudus algse 
autori jaoks. Lubav litsents loob keskkonna, kus keegi teine – sageli suur korporatsioon – võib Naatani 
loodud tehnoloogia pealt rikkaks saada, lukustades selle oma tootesse, andmata autorile sentigi tasu 
ning panustamata vähimalgi määral koodi tagasi algsesse avatud projekti.


Kokkuvõte


Lõplik valik litsentside vahel taandub kompromissile kontrolli, koostöö ja leviku vahel. EULA ja 
suletud lähtekood sobivad Naatanile juhul, kui tema peamine eesmärk on tarkvara otsene 
monetiseerimine ja saladuste kaitsmine, isegi kui see tähendab iseseisvalt kantud kõrgeid 
arenduskulusid. GNU GPL on parim valik, kui prioriteediks on koodi igavene vabadus ja kogukonna 
kaasamine tootearendusse, teadvustades samas riski, et rangelt suletud ärimudelitega ettevõtted 
jäävad kõrvale. BSD litsents aga sobib siis, kui eesmärgiks on koodi maksimaalne levik ja 
adopteerimine tööstuses, isegi kui selle hinnaks on teiste potentsiaalne rikastumine autori tasuta 
tehtud töö arvelt.


Kasutatud allikad

1. Blind, K., Böhm, M., Grzegorzewska, P., Katz, A., Muto, S., Pätsch, S., & Schubert, T. (2021). The impact of Open Source Software and Hardware on technological independence, competitiveness and innovation in the EU economy (Final Study Report). European Commission, Directorate-General for Communications Networks, Content and Technology.

2. GNU philosophy. (2014). GNU philosophy. Edition 0.1.20140214. Free Software Foundation, Inc.

3. Krishnamurthy, S. (2003). An analysis of open source business models. University of Washington, Bothell. SSRN id650001.

4. Phillipps, S. (2017). Permissive and copyleft are not antonyms. Meshed Insights Ltd.

5. Raymond, E. S. (2001). The cathedral and the bazaar: Musings on Linux and open source by an accidental revolutionary (Revised ed.). O'Reilly Media.

6. Stallman, R. M. (2002). Free software, free society: Selected essays of Richard M. Stallman (J. Gay, Toim.). GNU Press.

7. St.Amant, K., & Still, B. (Toim.). (2007). Handbook of research on open source software: Technological, economic, and social perspectives. Information Science Reference.

8. Weber, S. (2004). The success of open source. Harvard University Press.

9. Williams, S., & Stallman, R. M. (2010). Free as in freedom (2.0): Richard Stallman and the free software revolution (2. väljaanne). Free Software Foundation.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

  Tähelepanu!  Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole. IT-ajaloo kolm nägu: Revolutsioon, enneaegne geenius ja täielik segadus IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul: VisiCalc VisiCalc, mis tuli müügile 24. oktoobril 1979, on tehnoloogiaajaloos märgiline sündmus, mida on võrreldud iPhone'i esitlemisega. See oli esimene elektrooniline tabelarvutusprogramm, mis muutis personaalarvutid mänguasjadest tõsisteks tööriistadeks. Enne VisiCalci tähendas finantsprognoosimine suuri paberpoognaid, kus ühe numbri muutmine nõudis tundidepik...
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Tähelepanu!  Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel. Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole. Internet enne veebi: e-posti võidukäik ja kadunud BBS-ajastu E-post: aastakümnete pikkune järjepidevus E-posti tehniline areng algas 1960. aastatel suurarvutite (mainframe) ajastul, kuid olulise tõuke võrgupõhiseks suhtluseks andis 1971. aasta juulis Dick Watsoni koostatud dokument RFC-196. Watson pakkus välja „postkasti protokolli“, mis oli esialgu mõeldud failide levitamiseks ARPANET-i kaudu ja nende suunamiseks otse teletüüp-printeritele. Ray Tomlinson pidas seda lahendust liiga keeruliseks ning pakk...
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin

    Sissejuhatus Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga  E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus . Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin. Valitud keelemudel Blogipostituse teksti genereerimiseks sai taaskord valitud Gemini 3. Valiku põhjust on selgitatud minu postituses pealkirjaga  Noppeid IT ajaloost: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin . Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid Teksti valmimise põhimõte on jätkuvalt sama. Kuigi ülesanne mingeid näiteid ei nõudnud, tahtsin keelemudelilt siiski küsida nõu allikate osas, kuna see on eelnevalt osutunud üsna tõhusaks. Kuna selle nädala teema on otsene jätk eelmise nädala teemale, lasin keelemudelil vaadata ka eelmise nädala allikaid ning võimalusel kasutada midagi ...
Lisateave