E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu
Tähelepanu!
Antud tekst on valminud TalTech'i õppeaine "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" õppetöö raames. Tekst on genereeritud tehisaru (Gemini 3) abil, et analüüsida tehisintellekti võimekust teksti loomisel.
Kui te olete siia lehele sattunud juhuslikult ning ei ole antud õppeainega seotud, palun käesolevat teksti mitte kasutada faktilise algallikana. Sisu tõesuse kontrollimiseks on tungivalt soovitatav pöörduda viidatud originaalmaterjalide poole.
Internet enne veebi: e-posti võidukäik ja kadunud BBS-ajastu
E-post: aastakümnete pikkune järjepidevus
E-posti tehniline areng algas 1960. aastatel suurarvutite (mainframe) ajastul, kuid olulise tõuke võrgupõhiseks suhtluseks andis 1971. aasta juulis Dick Watsoni koostatud dokument RFC-196. Watson pakkus välja „postkasti protokolli“, mis oli esialgu mõeldud failide levitamiseks ARPANET-i kaudu ja nende suunamiseks otse teletüüp-printeritele. Ray Tomlinson pidas seda lahendust liiga keeruliseks ning pakkus välja oma süsteemi, kus sõnumid liikusid kasutaja elektroonilisse postkasti. Just Tomlinson tegi märgiliselt täpse otsuse valida kasutajanime ja hosti nime eraldamiseks sümbol „@“, kuna see ei esinenud inimeste nimedes ja märkis asukohta (at). See formaat on jäänud e-posti standardiks tänapäevani.
1980ndate alguseks oli e-postist saanud ARPANET-i üks olulisemaid teenuseid, kuid selle tehniline „torustik“ vajas ühtlustamist. 1982. aasta augustis avaldati standard RFC-822, mis pani paika sõnumite täpse formaadi. Sellesse ajajärku jääb ka SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) võidukäik, mis vahetas välja varasemad ebakindlamad lahendused. Ehkki 1990ndate alguses tekkisid vaidlused, kas tulevik peaks kuuluma keerukale X.400 standardile või lihtsale SMTP-le, jäi peale viimane, kuna seda suudeti kohandada multimeedia ja erinevate keelte toetamiseks. Tänapäeva kasutajale on e-posti põhimõte – saatja, saaja ja „@“-märgiga aadress – jäänud identseks 1970ndate alguse visiooniga.
BBS: kadunud sissehelistamisajastu kogukonnad
Enne kui Internet muutus avalikkusele kättesaadavaks, olid Bulletin Board System ehk BBS-id peamine viis, kuidas arvutihuvilised said omavahel võrgus suhelda. Esimese arvutiseeritud BBS-i (CBBS) lõid Ward Christensen ja Randy Suess 1978. aasta alguses Chicagos. Nad ehitasid ja programmeerisid süsteemi valmis vaid 30 päevaga (16. jaanuarist kuni 16. veebruarini), et asendada oma arvutiklubi paberil uudiskiri kiirema elektroonilise lahendusega. Riistvaraliselt oli tegu tagasihoidliku süsteemiga: 8080 protsessor, 24 KB mälu ja modemi liides, mille kaudu teised kasutajad said tavalisi telefoniliine pidi sisse helistada.
BBS-id toimisid lokaalsete teadetetahvlitena, kus sisse helistanud kasutajad said lugeda ja jätta teateid, vahetada faile ning mängida mänge. Kuna sissehelistamine toimus üle telefoniliini, oli süsteem tavaliselt kättesaadav vaid ühele (või väga vähestele) kasutajale korraga. Need süsteemid olid tänapäevase sotsiaalmeedia eelkäijad, pakkudes koha nii tehnilisteks aruteludeks kui ka sotsiaalseks suhtluseks. BBS-ide aeg sai läbi 1990ndate keskel, kui Interneti levik ja veebibrauserite tulek pakkusid palju globaalsemat ja mugavamat ühendust. Paljud endised BBS-ide haldajad liikusid edasi esimesteks Interneti-teenuse pakkujateks, tähistades selle unikaalse sissehelistamiskultuuri lõppu.
Kommentaarid
Postita kommentaar