Info- ja võrguühiskond: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin
Sissejuhatus
Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.
Valitud keelemudel
Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid
Teksti valmimine toimus täpselt samal põhimõttel, mis eelmine kordki, lihtsalt seekord ei olnud keelemudelilt vaja näiteid küsida. Seega oli esimene samm teksti genereerimiseks allikate otsimine.
Analüüsi ajaveebiartiklis, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) eespoolmainitud jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjelda nii hetkeseisu (2025. aasta algus) kui paku välja mõned võimalikud tulevikustsenaariumid (näiteks must ja valge variant).
Seejärel andsin keelemudelile prompti tekst minu antud allikate põhjal valmis kirjutada. Täpsem prompt on järgmine:
"Järgneva ülesande täitmiseks kasuta vaid kaasaantud materjale. Ära kasuta eelmiste tekstide ning üldse selles vestluses esinenud muude allikate faktilist sisu. Kirjuta tekst, mis analüüsib, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjelda nii hetkeseisu (2025. aasta algus) kui paku välja mõned võimalikud tulevikustsenaariumid (näiteks must ja valge variant). Teksti pikkus võiks jääda umbes sama, mis NYT ja CNNi tekst ning ei tohiks kindlasti olla lühem kui e-posti ja BBSi tekst. Lisa alapeatükkidele pealkirjad ning ka tervele tekstile pealkiri. Lisa ka seekord tekstile sissejuhtatus ja kokkuvõte/lõppsõna. Mida vältida: allikate üksteisele vasturääkimine (see tähendab, et võrdle allikate sisu omavahel), väldi liialdusi, väldi seosetuid ümbersõnastusi, jälgi sõnade tõlkeid ning väldi toorest otsetõlget. Mitte ainult iga peatüki, vaid ka iga lõigu alla jäta sulgudes viited nendele allikatele, mida teksti kirjutamiseks kasutasid. Oluline märkus: kõiki allikaid ei pea kasutama, kui mõni neid suuresti kordab teise sisu."
Kuna keelemudel lisas eelmine kord ise sissejuhatuse ja lõppsõna, siis lasin tal seda ka seekord teha.
Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda
Kahjuks ei hakanud see nädal silma mitte ühtegi viga, jäin tekstiga täitsa rahule.
Millega postituses võiks aga eriti nõustuda
Esiteks meeldis mulle teksti kõige esimene lause: "Jälgimiskapitalism tähistab majanduslikku korda, kus inimkogemust kasutatakse tasuta toorainena, et ammutada andmeid käitumuslikeks ennustusteks ja suunamiseks.". Lause annab andmete kogumise mõtte edasi väga "inimlikul" moel, millest saab tõenäoliselt aru ka lugeja, kes teemaga absoluutselt kursis ei ole.
Meeldis ka lause: "Kui regulatsioonid (nt AI akt) ei suuda tehnoloogia kiire arenguga sammu pidada, võib tulemuseks olla keskkond, kus isiku digitaalne suveräänsus on kadunud ja kodanik on lukustatud süsteemidesse, millest keeldumine tähendab ühiskondlikku isolatsiooni.". Lause toob hästi välja olukorra tõsisust - digiaedik on keskkond, mis pole küll otseselt nagu vangla, vaid süsteem, millest lahkumine teeb elu ebamugavaks.
Mida ma blogipostitust genereerides õppisin
Teksti genereerides viisin end kindlasti rohkem kurssi sellega, kui suur probleem on jälgimiskapitalism andmete kogumine. Tasuta teenuseid internetist sisuliselt pole, nende eest maksame lihtsalt andmetega.
Keelemudeli kasutamise koha pealt ei saanud ka see nädal palju targemaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar