Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin
Sissejuhatus
Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.
Valitud keelemudel
Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid
Teksti valmimise põhimõtte pole eelmise nädalaga võrreldes muutunud. Esmalt lasin keelemudelil valida kaks ülesande juhisele vastavat WIPO komponenti, täpsem prompt on järgmine:
"Vali kaks WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents...), millest üht pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja teist tuleks (põhjalikumalt) muuta. Anna ka seekord ideid, kuidas ja milliseid allikaid otsida."
Valituks osutusid litsents ja patent.
Järgmiseks asusin allikaid otsima. Nagu eelmises promptis välja tuleb, küsisin ma seekord keelemudelilt abi ka allikate otsimisega. Seda sellepärast, et viimane kord andis keelemudel mulle seda abi omast initsiatiivist ning see osutus üsna kasulikuks. Keelemudel andis mulle piisavalt mõtteid (täpsemalt mingeid võtmesõnu või lauseid, mida internetist otsida), et ma ise ei pidanudki suurt mõtlema, millist sisu mul teksti jaoks vaja on.
Kui sobivad allikad olid leitud, andsin keelemudelile prompti tekst minu antud allikate põhjal valmis kirjutada. Täpsem prompt on järgmine:
"Järgneva ülesande täitmiseks kasuta vaid kaasaantud materjale. Ära kasuta eelmiste tekstide ning üldse selles vestluses esinenud muude allikate faktilist sisu. Kirjuta kahest WIPO intellektuaalomandimudeli komponendist: esiteks litsentsist, mis on käesoleval ajal kõige paremini toimiv komponent; teiseks patendist, mida tuleks (põhjalikumalt) muuta. Teksti pikkus võiks jääda sama, mis varem, kuid mitte lühem kui e-posti ja BBSi tekst. Lisa alapeatükkidele pealkirjad ning ka tervele tekstile pealkiri. Lisa ka seekord tekstile sissejuhtatus ja kokkuvõte/lõppsõna. Mida vältida: allikate üksteisele vasturääkimine (see tähendab, et võrdle allikate sisu omavahel), väldi liialdusi, väldi seosetuid ümbersõnastusi, jälgi sõnade tõlkeid ning väldi toorest otsetõlget. Mitte ainult iga peatüki, vaid ka iga lõigu alla jäta sulgudes viited nendele allikatele, mida teksti kirjutamiseks kasutasid. Oluline märkus: kõiki allikaid ei pea kasutama, kui mõni neid suuresti kordab teise sisu. Mainin üle, et hetkel on 2026 aasta märtsikuu, kuid too see välja vaid siis, kui kontekst seda tõesti nõuab."
Kuna viimane kord lisasin prompti juurde praeguse aasta ja kuu ning see lõpes sellega, et keelemudel mainisin aastat 2026 terve teksti peale viis korda, otsustasin seekord sinna veel järgi lisada, et ta selle kasutamist väldiks.Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda
Pisut eksitavana paistis patendi peatükist lause: "Vaatamata süsteemi algsele eesmärgile leiutajaid premeerida, puuduvad tänaseks empiirilised tõendid selle kohta, et patendid tegelikult innovatsiooni ja tootlikkust suurendaksid.". See lause on pärit blogipostituse 2. viidatud allikast, mis on oma sisult üsna radikaalne ja patendisüsteemi "ründav". Nii oleks küll õiglane öelda mõnede valdkondade kohta, nagu näiteks IT-valdkonna, kuid mitte kõikide, nagu näiteks ravimitööstuse kohta. Ilma patendita ei investeeriks ükski ravimifirma miljardeid uude ravimisse, sest konkurent saaks valemi kohe kopeerida. Ehk siis antud olukorras on keelemudel küll võtnud väite otse allikast, kuid pole sellesse eriti kriitiliselt suhtunud.
Millega postituses võiks aga eriti nõustuda
Mulle meeldis lause: "Avatud litsentsidele tuginev ökosüsteem hoiab ära tehnoloogilise lukustumise (vendor lock-in) olukorrad, kus kasutajad on sõltuvad ühestainsast teenusepakkujast, ning võimaldab turul tegutseda rohkematel osapooltel.". Lause selgitab hästi lahti selle, miks avatud lähtekood on oluline.
Keelemudel sõnastas hästi lahti ka patenditrollid ehk NPE-d: "Need on vahendusüksused, mis ei tooda ise uusi kaupu, vaid kasutavad omandatud patente puhtalt teiste ettevõtete sihikule võtmiseks ja neilt kohtuvaidluste kaudu kompensatsioonide nõudmiseks.". Hea lihtsasti mõistetav selgitus.
Mulle meeldis ka, kuidas keelemudel vastandas "võidukäigu" "kriisiga" ning "mootori" "piduriga".
Mida ma blogipostitust genereerides õppisin
Teksti genereerides viisin ma ennast rohkem kurssi sellega, kuidas intellektuaalomandi kaitse võib tehnoloogia arengut nii soodustada kui ka hoopis pärssida. Pärssiva mõjuga on näiteks patendid, kui need jõuavad patenditrollide kätte. See-vastu hoiavad avatud litsentsimudelid ära sõltuvust üksikutest suurkorporatsioonidest, mis on soodustava mõjuga.
Kuna keelemudeli kasutamise osas suurt ei muutunud, siis ei olnud sealt ka suurt õppida. Allikate otsimise osas plaanin keelemudelilt "ideid" küsida ka edaspidi, kuna see osutus üllatavalt tõhusaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar