Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin
Sissejuhatus
Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.
Valitud keelemudel
Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid
Selle nädala tekst valmis üsna samal põhimõttel, mis eelminegi. Oluline oleks mainida aga seda, et selle nädala tekst valmis samas keelemudeli vestlusaknas, mis eelmise nädala omagi. Seda esiteks sellepärast, et niiviisi on keelemudelil olemas juba enam-vähem kontekst, mida ma temalt tahan. Teiseks põhjuseks oli see, et ma soovisin viidata eelmise teksti vigadele, et keelemudel neid uut teksti genereerides ei teeks. Esialgu küsisin keelemudelilt, millised võiksid olla need 2 nähtust Interneti varasemast ajaloost, millest üks on netikasutajale tuttav veel tänagi, kuid teine on tänaseks juba täiesti kadunud. Täpsem prompt on järgmine:
"Kirjelda kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991): üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud). Ära kasuta selle ülesande täitmiseks eelnevalt genereeritud tekstide sisu."
Nagu blogipostituses näha, osutusid nendeks kaheks nähtuseks E-post ning BBS (Bulletin Board System). Sama loogika alusel, mis eelmine nädalgi, otsisin tekstile materjalid ise.
Enne, kui andsin keelemudelile prompti tekst valmis kirjutada, andsin talle ette tema eelnevad vead, see prompt oli sisuliselt copy-paste eelmise analüüsi peatüki "Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda" vigadest ja selgitustest. Seejärel andsin keelemudelile samamoodi prompti tekst valmis kirjutada tuginedes vaid antud allikatele. Täpsem prompt on järgmine:
"Järgneva ülesande täitmiseks kasuta vaid kaasaantud materjale. Ära kasuta ka eelmise teksti (VisiCalc, Magic Cap, CueCat tekst) allikaid ega ka selle teksti enda sisu ja fakte. Kirjuta tekst, mis kirjeldab kahte nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991): 'nähtus, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja): E-post (Electronic Mail)'; 'nähtus, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud): BBS (Bulletin Board System)' . Vali sobivad pealkirjad kummalegi alapeatükile ning sobiv pealkiri tervele tekstile. Teksti pikkus võiks jääda umbes sama, mis eelmise teksti puhulgi. Enne, kui ühtki allikat kasutad, veendu, et allikad ei räägiks üksteisele vastu (nagu "esimese" tabelarvutusprogrammiga juhtus). Pea meeles eelnevalt välja toodud vigu eelmise tekstiga, ehk siis ära tee liialdusi (CueCat ja "sadu miljoneid"), ära tee seosetuid ümbersõnastusi (VisiCalc'i professori ja tahvli juhtum). Mitte ainult iga peatüki, vaid ka iga lõigu alla jäta sulgudes viited nendele allikatele, mida teksti kirjutamiseks kasutasid. Oluline märkus: kõiki allikaid ei pea kasutama, kui mõni neid suuresti kordab teise sisu."
Kuigi olin keelemudelile enne viimast prompti tema vead andnud, tõin need siiski igaks juhuks lühidalt välja. Iga lõigu alla viidete jätmise loogika on kirjeldatud minu eelmises analüüsis.
Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda
Pean tunnistama, et keelemudeliga eelmise nädala vestlusakna kasutamine ning keelemudelile varasemate vigade välja toomine osutus niivõrd edukaks, et ühtegi ilmselget viga ma ei leidnudki.
Millega postituses võiks aga eriti nõustuda
Esiteks tooksin välja kogu teksti stiili ja loetavuse. Kuigi ma andsin keelemudelile vaid 4 allikat, mille põhjal tekst valmis kirjutada, ei genereerinud ta mulle lihtsalt mingit tehniliste faktide loetelu, vaid huvitava lihtsasti mõistetava loo. Mõni lugeja võibolla ütleks, et antud tekst on liiga pealiskaudne ja lühike, kuid minu arvates on lihtsus just selle teksti peamine pluss.
Silma jäi lause "Ehkki 1990ndate alguses tekkisid vaidlused, kas tulevik peaks kuuluma keerukale X.400 standardile või lihtsale SMTP-le, jäi peale viimane, kuna seda suudeti kohandada multimeedia ja erinevate keelte toetamiseks". Selle lause puhul mulle meeldis see, et keelemudel mitte ei öelnud lihtsalt, et "SMTP võitis, sest see oli parem", vaid andis põhjenduse, et SMTP'd oli paindlikum.
Samuti tooksin välja lause "Need süsteemid olid tänapäevase sotsiaalmeedia eelkäijad, pakkudes koha nii tehnilisteks aruteludeks kui ka sotsiaalseks suhtluseks". Mulle meeldis, et keelemudel suutis välja tuua BBS'i ja tänapäeva sotsiaalmeedia võrdluse.
Mida ma blogipostitust genereerides õppisin
Postitust genereerides sain kindlasti täiendavaid teadmisi E-posti ja BBS'i kohta. E-posti kohta küll mitte nii palju, kuid BBS oli küll teema, mille kohta ma varasemalt eriti uurinud ei olnud, küll olin aga kuulnud.
Keelemudeli kasutamise osas õppisin seda, et eelmise nädala vestlusakna kasutamine ning vanade vigade välja toomine oli hea mõte.
Kommentaarid
Postita kommentaar