Uus Meedia...?: Kuidas tekst valmis, mida ma sellest arvan, mida ma sellest õppisin
Sissejuhatus
Antud postituses kästilen ma oma eelnevat postitust pealkirjaga E-ITSPEA 3: Uus meedia...?. Täpsemalt räägin ma: millise keelemudeli ning miks ma valisin; milline nägi välja suhtlus keelemudeliga ning kuidas tekst valmis; mida keelemudel tegi hästi ja mida halvasti; mida ma sellest asjast õppisin.
Valitud keelemudel
Teksti valmimine, allikad ning kasutatud promptid
Teksti valmimise põhimõte on taaskord üsna sama, mis on olnud eelmiste tekstite puhul. Tekst valmis selles samas vanas vestlusaknas, kus varasemad tekstidki. Esiteks andsin keelemudelile kätte selle nädala ülesandekirjelduse ning küsisin neid kahte meediakanalit. Täpsem prompt on järgmine:
"Analüüsi kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto...): üht, mis kasutab uut meediat oskuslikult; üht, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. Ära kasuta selle ülesande täitmiseks eelnevalt genereeritud tekstide sisu."
Nagu blogipostituses selgub, osutusid nendeks meediakanaliteks NYT ning CNN. Asusin seejärel materjale otsima.
Viimaks andsin keelemudelile prompti tekst minu antud allikate põhjal valmis kirjutada. Täpsem prompt on järgmine:
"Järgneva ülesande täitmiseks kasuta vaid kaasaantud materjale. Ära kasuta eelmiste tekstide ning üldse selles vestluses esinenud muude allikate faktilist sisu. Kirjuta tekst, mis analüüsib kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto...): üht, mis kasutab uut meediat oskuslikult: NYT; üht, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis: CNN. Teksti pikkus ei tohiks olla lühem kui eelmise (e-posti ja BBS) teema tekst, võiks jääda umbes sama pikaks kui esimene tekst (visicalc jt.). Lisa nii NYT kui ka CNN peatükkidele alapealkirjad ning kogule tekstile pealkiri. Mida vältida: allikate üksteisele vasturääkimine (see tähendab, et võrdle allikate sisu omavahel), väldi liialdusi, väldi seosetuid ümbersõnastusi, jälgi sõnade tõlkeid ning väldi toorest otsetõlget. Mitte ainult iga peatüki, vaid ka iga lõigu alla jäta sulgudes viited nendele allikatele, mida teksti kirjutamiseks kasutasid. Oluline märkus: kõiki allikaid ei pea kasutama, kui mõni neid suuresti kordab teise sisu."
Seekord mainisin promptis ka ära selle, et keelemudel väldiks otsetõlget. Mainisin ka seda, et ta selle nädala teksti eelmise nädala omast lühemat ei kirjutaks. Keelemudel lahendas selle probleemi sissejuhatuse ja kokkuvõttega.
Tekkinud vead ja eksitavad kohad tekstis, millele võiks vastu vaielda
Ka see nädal ei hakanud silma ühtegi otsest viga. Tooksin välja vaid ühe lause sissejuhatavast lõigust: "Uue meedia ajastul on traditsioonilised meediaasutused ehk nn "pärandmeedia" seistud silmitsi eksistentsiaalsete väljakutsetega."
Termin "pärandmeedia" paistab olevat otsetõlge inglise keelsest terminist "legacy media", kuid sellist terminit on ka varem kasutatud (minu kiire internetiotsingu põhjal). Siiski oleks selle asemel minu arvates võinud öelda näiteks "klassikaline meedia" või midagi sarnast. Seevastu kuna ta on asetanud selle termini jutumärkide sisse ning järgneb lühendile "nn", on see minu arvates okei.
Millega postituses võiks aga eriti nõustuda
Alustuseks mulle meeldis üldiselt keelemudeli näidete valik. NYT ei ole mitte uudistekanal, mis saab lihtsalt uues meedias hakkama, vaid nad on tänu õigele strateegiale oma auditooriumit kordades laiendanud. Seevastu on CNN täpselt vastupidine näide - nemad suutsid tänu kehvale strateegiale langetada ka teleprogrammi populaarsust. Keelemudel on oma näidete põhjal suutnud luua huvitava kontrasti.
Kuigi ma seda keelemudelilt ei küsinud, lisas ta tekstile ka sissejuhatuse ja kokkuvõtte. Algselt küll vaatasin, et keelemudel on minu teksti pikkuse mure pisut kilplase moodi lahendanud (mitte, et sissejuhatus ja kokkuvõte kuidagi halvad asjad oleksid), kuid just nende abil suutis ta NYT ja CNN-i eriti omavahel ära siduda. Erinevalt eelmistest tekstidest tundus see rohkem nagu ühe terviku moodi.
Konkreetsem näide heast kohast tekstis oleks sissejuhatavast lõigust lause: "Edu saavutamiseks on osutunud vajalikuks mitte ainult platvormi vahetus, vaid kogu äristrateegia ja sisu olemuse ümbermõtestamine, et pakkuda kvaliteetset ja usaldusväärset ajakirjandust esmajärjekorras just digitaalsetes kanalites.". Mulle meeldib, kuidas keelemudel on selle mõtte just sissejuhatuses välja toonud, sest see annab hea vihje sellele, miks NYT tänu uuele meediale arenes ning CNN hoopis populaarsust kaotas.
Teine näide oleks CNN-i peatükist lause: "Allikad viitavad, et CNN on proovinud peaaegu kõike, et oma auditooriumi laiendada, peale oma sisu olemuse muutmise.". Lause toob selgelt välja, et CNN-i peamine probleem oli nende sisu.
Samuti meeldis mulle kokkuvõtvast lõigust lause: "Tõenduspõhine analüüs viitab, et kui pärandmeedia soovib uues keskkonnas püsima jääda, peab muutuma sisu olemus ja suhe publikuga, mitte ainult edastuskanal.". Väga hea teksti lõpetav lause, võtab hästi kokku selle, miks NYT on olnud edukas ning CNN mitte nii väga.
Mida ma blogipostitust genereerides õppisin
Õppisin nii mõndagi NYT ja CNN-i kohta. NYT on siiani üks parimaid näiteid (mida mina olen näinud) sellest, kuidas digitaalset tellimuspõhist uudisteportaali luua. CNN-i polnud ausalt öelda eriti tutvust teinud (ja ega vist rohkem tee ka).
Keelemudeli kasutamise koha pealt ma see nädal midagi uut ei õppinud, kuna keelemudel kahjuks ühtegi põnevat viga ei teinud.
Kommentaarid
Postita kommentaar